salaja ruumides

salaja ruumides: friik nulli kasvamine (didaktiline näide; asjast &ms)

-1. ma olen siia ruumi kaotanud ühe asja;

0. siin see on, leituna kohast, kus:

+1. (miinus)esimeses reas esitatud jada: 'ma' (mina), 'olen' (olema), 'siia' (siin), 'ruum', 'kaotama', 'üks' & 'asi' -on kahtlemata naeruväärne.

+2. oletame et meile pakuvad huvi teatavate instrumentidena 'ruum' ja 'asi'.
+2.1 viimasesse projitseeritakse ehitusliku pinge huvides (see avaldub tingimatult) ekstsentrilis-koheselt -ja isegi ette rutates- vormitu 'mina'; t6siasi, et 'ruum' "kaotab" nn 'asja' 'mina'-sse , manifesteerub teisele tähelepanule, ent esimese kohene enesedefinitsioon formeerib lukustuse. kaotuse vaikus asendatakse täiuslikult arhetüüpse tekstiühikuga: peegelnool.
+2.2 'olema-siia-kaotama-ühe' (joonida alla punasega) jälle kôneleb iseenda eest (variant: ilmekuse huvides viimast fraasi korrata); paneme siiski tähele, et paarid 'olema-ühe' ja 'kaotama-siia' (eraldada siniste ringidega) moodustavad topoloogiliselt soise dihhotoomia sildamise, 'ruumi' ja 'asi' jaoks on nad aga ainureaktsioonid, kas nii, väike subjekt nr 2?

+3. sala- ja kaot-. sooviksin, ôieti peaksin mainima, et ruumides viibimine seostub alati saladuslikkusega ('salatühiku' allusiooniderohke etümoloogia hängib täiega). Vôtkem ehk siinkohal jälle too krestomorfne, mitmeid kordi viidatud nn ranna-episood* (*ta oli sellele tôesti ka varem viidanud), kus ollakse järve ääres, olles samas pidevas avastumisohus, sest kôrvaltajum, üliruumiline "külgneja" ("külgnuja") on siinsamas (on täpselt märgitud, "kus"). see kahe (situatiivse) salatühiku külgnemine on nihe ürgheli ja loomulike salatühikute teatavast (kahtleamata kujuteldavast) hegemooniast, kus salatühikud külgnevad vaenulikult, olles peegellabürindi polaarsed aspektid; absoluutselt paralleelse mandala niisama absoluutselt vastanduvad algprintsiibid, milliseid oletatakse olema ürgheli immanentsiks, milliseid defineerida üritades me reeglina vôime rakendada "juhuslikena" näivaid tähistajaid, tôeliseid, sügavalt, isegi väga sügavalt pea seest lähtuvaid peegelnooli, mille immanents on selle "juhuslikkuse" nihe (tuua näiteid, pilduda sônu jänestena varrukast [kas on näiteid vaja?]: "Kôik süsteemid töötavad normaalselt" (Marianne Ravi), "Kui vabanen maasikatest suudan olla jumala poeg" (Laamann), "Universum haiseb nafta järgi" (Pelevin), "Hlör u fang axaxaxas mlö" (Borges) jne ). .1(situatsiooni "hinge" millest vastandutakse märgib ühepoolse manifesteerumise saladuslikkus, boonusena "tundub" ka, et siin on peidus väga arhetüüpne hirmuaisting, mis on seotud isikliku ajaloo pôhjasettega*, mis omakorda on esimene ürgheli suhtes anarhistlikult meelestatud vorm, esimene friik null. ("miks?" on algküsimus algnihke defineerimiseks, see näib olevat probleem, aga see anarhism väljendub ilmselt [too much proto] algselt ühesônalisele alglausele järgnenud triaadides: 1. iha 2. edasi! [siinkohal joonistas ta valgele laigule nende sônade umbkaude kirjapildi]). 3. /---/.
ergo, lauses oskame me salatühikut leida semikooloni asupaiga järgi, üliruumilisuse topograafiline meetod aga -tegu on ju friik nulliga- ületab kriitilise piiri, kôrbestub, saab iseenda endiseks viiteväljaks peale peegellabürinti,.
..2 tegu on ilmselgelt... (selguse huvides jäid laused tihtipeale lôpetamata).
__________
* siinkohal pole mainitud, kust vôtab vaid môneaastase tonalikogemusega Lo sedavôrd "diibi" isikliku jaa-jaa-loo.